Türa kui raske on nii.Ma ei oskagi ausaltöeldes sõnadesse panna mis selles olukorras rasket on või võibolla olen ma ise liiga haavatav ja emotsionaalne,ma olengi aga kas ma pingutan üle?! Kas on nii raske mõista seda mida ma öelda ei julge,eriti siis kui sa hingeliselt oled muga samal tasemel,ma ju tean,et sa saad aru aga sa lihtsalt väldid seda ma ei saa aru miks või sind lihtsalt ei koti või persse ma ka ei tea,lihtsalt jube raske on nii.Kui tundub nagu ma ajaks mingit kahtlast pläma selle hinelise leveli teemas siis võibolla on see tõlgendatult nii : inimene kellega sa tunned tugevamat sidet kui teistega,keegi keda sa tunned ja tead,iga ta liigutus ja nägu on sinujaoks arusaadav.EI see ei ole poiss.EI ma pole mingi lootusetult armunud mingisse järjekord sitapeasse kes mulle varem või hiljem haiget teeb või siis teen mina või siis noh see läheks naguinii..
Lihtsalt mõista mind palun kuidagi

Who belonged to no one, who belonged to everyone.
Who had nothing, who wanted everything, with a fire for every experience and an obsession for freedom that terrified me to the point that I couldn't even talk about it, and pushed me to a nomadic point of madness that both dazzled and dizzied me.

Ma arvan,et iga tunnetega inimene on kordki tundnud seda tunnet,et peale suurt kriisi ja pikka aega kestnud kurbust ning ''midagi on alati valesti'' tunnet seda kuidas sa üks hommik lihtsalt teed silmad lahti ja kõik need pidevad probleemid on ajapikku lihtsalt läinud märkamatult aina väiksemaks ja väiksemaks ja sellel hommikul kui sa selle avastad,et sul pole neid enam, et sa ei mõtle enam nende lahendamise ja olukordade päästmise peale vaid tunned rõõmu nendest inimestet/asjadest mis sul juba on.Jah üks on õige..aeg parandab kõik haavad seda on naljakas öelda,sest see tegelikult nii ongi.Ma olen enam kui kindel,et paljud ei mõista kui ma seletan või vähemalt üritan seletada seda tunnet mis oli ja mis on praegu,seda olukorda seda kuidas ma lihtsalt ei taha enam minevikus elada ja üritan jätta need väiksed tühised asjad mis ei ole absoluutselt enam minu teha kellegile selleisele kes viitsib nendega tegeleda.

Kõige selle kõrval on raske usukuda,et esimest korda elus näen ma asju nii,et ma ei ela kellegi teise jaoks ainult enda jaoks,tegin paar päeva tagasi väikse avastuse,et ma olen olnud oma 17 ja pool aastat kestnud elust suhtes 2a 9 kuud JA kuna mina juba olen kord selline kes harjub kergesti kuid armub aeglaselt siis taga nutnud ja üritanud ikka asju lappida 3 aastat umbes oma arvestuste järgi ehk siis olen ma teiste jaoks elanud ala 5 aastat ja 9 kuud.Kas nüüd pole mitte viimane aeg enda jaoks elama hakata ja ennem kui tuleb suureks saada,oma elu hakata ehitama nö pere luua jne.Ma tean,et ma räägin nagu see oleks kohe kohe aga tegelikult ju ongi päevad,kuud,aastad lähevad nii kiiresti mida vanemaks ma saan seda kiiremini kõik läheb ma ei taha teada kui kiiresti nendel 80 aastastel päevad lähevad.Hetkel olen ma nii rahul oma nö elukorraldusega ja ei kavatsegi ennast ja oma aega kellegiga peale oma pere,kristi ja paari sõbra jagada.

I believe in the person I want to become.

Siis kui und pole

Kõik kes on suhtes,kas te kujutate ette kell üks öösel ÜKSI oma suures printsessi voodis pehmete linade vahel pikutamist,kõrval mandariini kauss,laual piparkoogi lõhnaga küünal ja hea muusika vaikselt kõllidest,samal ajal tundes olukorrast täieliku rõõmu ja mitte kedagi tahtes enda kõrvale voodisse leboma..väga mitte vist,mina igatahes ei osanud mitte kunagi suhtes olles sellisest asjast rõõmu tunda,nüüd kui ma olen siin noh pool aastakest vaba olnud,tunnen ma sellisest hetkest tohutut rõõmu.Üks asi on juba see,et ma oskan osavalt ära kasutada ka selle poole voodist mis mulle kunagi ei kuulunud.Teiseks ei sõltu ma mitte kellestki mitte kunagi,ohh vot see tunne on tohutu!!! Mina isiklikult armastan iseseisvust,tatist saati olen tahtnud olla iseseisev ja see on hea tunne.Kolmas väga tähtis asi on see,et sa saad iga esimese mõtte mis su pähe tuleb teoks teha.

aga millest ma siia üldse rääkima tulin?!
Sellest,et ilmselt pole ma kunagi ennast nii hästi tundnud üksinda ja samas mida kuradit ma pole üksinda mul on maailma kõige hoolivam pere,kõige kõige paremad sõbrad ja 2 armast kutsikat kes mind alati hommikuti äratavad.Ma loodan,et mu jutt ei kõla nagu heietav 12 a kes äsja poisist lahku läks ja nüüd vihkab mehi ja koostab mingisugust salajast listi miks kõik mehed peaksid põlema pea alaspidi paljalt tuleriidal linna keskel häbipunktis ja miks nii tore on olla vaba.
Kui sa seda arvad,on sul asjast jäänud vale mulje minu arust on see postitus positiivsust täis,vähemalt mina tunnen seda kui lugema hakkan..
Tegelikult see mis ma öelda tahtsin oli ilmselt see,et kui te olete suhtes siis ärge vinguge,et tahate vabad olla ja teid räigelt häirib teie poiss/tüdruk või kui olete üksi halate,et nii üksikud jne
COMOON nautige hetke kas siis kellegiga koos või üksi sest miski pole igavene ja ükshetk on kõik jälle teistmoodi!!
Igatahes love when you're ready not when you're lonely!!!!!!!!!

suvi tuleb talvel

Rahulik aeg,jõulumeeleolu,andestamise aeg hull otsitud põhjus miks kodus passida jumala poole palvetada,lapsi sigadeks nuumata ja pärast neid kuskile jõululaadale hea raha eest maha parseldada..

Eile,kui olin oma viimased sõnad seal niheleva publiku ees välja öelnud, teadsin,et nüüd ma tõmban siit kiirelt nahhuj ja enne 2 nädalat ei taha ma koolist midagi teada,pffffff õhtul kell 10 avastasin ennast ekoolist sest oli ju vaja teada mis hinded mul siis ikkagi lõpuks tulid,enesedistsipliin on paigas ütleme siis nii.Hined on ok mida hästi vaid ok.
Vaheaeg..ei teagi kuidas käituda,ilmselt nagu ma täna juba käitunud olen,magasin kella 1ni läksin alla sõin pannkooke tõin kohvi üles ja magasin veel tund aega,läksin alla tõin veel kohvi vaatasin sarja ja siis magasin veel,kell on hetkel pool 5 ja ma siin mõtlen,et peaks tänase päevaga veel midagi korda saatma aga see tundub minu jaoks siiski kõrgem pilotaaž  ning ilmselt lähen ja magam ma veel paar tunnikest,et ööläbi sarja vaadata ja mandariine õgida...jah ma armastan vaheaega,eriti kui ma seda omamoodi läbi saan viia...

Vähemalt 2-4 päeva kavatsen ma veel lõbustada ennast täieliku mõtetuse ja lollusega kodus ja alles peale jõule tulen koopast välja
AASTAVAHETUS!! mida kuradit ma teen enda aastavahetusega,enamus mu head sõbrad on kas ära,mitte minusugused alkohoolikud või siis lihtsalt enam mitte mu sõbrad..läheb raskeks aga üks on kindel midagi pulli ma kavatsen teha.
Kes oleks võinud teada,et kui ma olen 17 ja pool aastat noor siis läheb mul vaja prille,ilmselgelt mitte keegi PEALE MU EMA. Aga üks on kindel ..ära kunagi kuula oma ema sest ta ei tea ju mitte midagi rohkem kui sina! 3 aastat peaks olema piisav aeg,et aru saada kui ainukesed asjad mida ma kodus kuulsin olid ''hanna ära vaata telekat nii lähedalt muidu saad prillid'' ''hanna ära istus arvutile nii lähedal sa ei näe varsti enam'' ''hanna-Liina ära loe pimedas raamatut,su silmad lähevad valusaks ja sul on prille vaja'' ou isegi Sims2 karbi peal on kirjas,et püsi arvuti ekraanist võimalikult kauge,aga see on ju liiga ilmselge et  ma istusin seal ees nagu oleks nägu vastu ekraani teibitud.Palju õnne mulle igatahes

Olen nüüd oma enamus päevakohased teemad teiega ( ehk siis endaga) läbi arutanud ja võin magama tagasi minna,kuid üks asi mis siia veel enne selle tohutult,megalt,ülisuurelt ja punaselt sita aasta lõpetuseks tuleb on see igaaastane postitus mis võtaks mu aasta kokku. Või ei ole asi aastas vaid on asi paaris kehvemas kogemuses. 33333333333333333333333333333333333333333333333 ON HALB NUMBER !

Päikest teile,ütleks lund aga seda nkn ei ole!

Per**e hakake elama ükskord!

Türa ma olen nii kuradi tüdinud sellest,et kõigil on elu ja ma olen ainuke kes passib päevast päeva ühikas selle kuradi vaala seltsis või kodus.Kas te saate kunagi oma kuradi mase laulud ja arvutis passimised kõrvale panna ja midagi fucking ette võtta kunagi keegi ei viitsi midagi teha,välja kutsutakse ainult kuus korra ja see on ka siis kui on vaja kellegagi 3.30 teha,TÜRA INIMESED VÕTKE ENNAST KOKKU JA HAKAKE ELAMA..kus on mu kuradi normaalsed sõbrad?!?! ma realselt tunnen ennast nii üksinda kui kunagi varem veel tundnud pole.

uuh pidin kuskil välja elama ennast

BUT WE ALL WANTED TO GROW UP

Pole mu elu tegelt midagi nii roosa kui see blogi them ja mu juuksed


Kas tõesti homme on juba esmaspäev ?! Kuhu need nädalad kaovad,kõik läheb nii kiiresti,uskumatu,et juba 6 nädalat on  koolis käidud.Kool on igav ja üksluine samad näod, samad õlised russid oma minikõllidega ja samasugune b all hängimine nagu ikka .Vähemalt on mul iga teisipäevane kodune kotlett ja hea meel,et ma sain ühikasse ,pika elukoha tõendi sebimise ja selle jama peale ütleks kohe ausalt välja.. Ene you can beat me at my own game.
Nii raske on siia midagi kirja panna,kui pole ammu isegi siin käinud.Asju nii palju ja lõpuks tuleb siia kokku üks suur pudru ja kapsad mis algab sellest kuidas ma kooli läksin ja lõppeb kui ma olin juba nädal aega joonid..te ilmselt mõistate mida ma öelda tahan.
Teeks siis lühidalt
Eebaste rets:martika sai munaga pähe
Neljapäevad on uued reeded
Kell 2 öösel on uus kell 10 õhtul ehk siis magama lähen ma tavaliselt kell 2,3
Nõme tunne on kellegile meeldid kui ta sulle ei meeldi aga veel nõmedam tunne on kui sulle meeldib keegi aga sina talle mitte ;( 2x
 Ei väsi kordamast,et Urke blogi on väärt lugemist ja üle ülidselt väga loetav lugu.. prop mees hea töö oled teinud ( http://urkeminati.blogspot.com/ )
Selle aastane toanaaber toas 514 ei ole just kiita aga eks iga vaal jõuab ükskord merre tagasi.
Mu kodu oli kättemaksu kontoris..ei see ei olnud tagaplaanil mingi võtte ajal kus mina taga keksin vaid jah konkreetselt minu kodus
Ma olen liiga palju smoginud viimasel ajal
Teenisin selle nädalavahetusega umbes 135 eurot..IRLI staffi jagamisega..ei no mitttaa
Mu kõige musisem musi ( loe: samsung galaxy s3) on nüüd terve jälle
ja lõpetuseks siis ütleks veel ühe inspireeriva lause oma kallile semule kes on ilma asjadest täiesti valesti aru saanud  :EI MEEES SEE EI OLE NORMAALNE see on lihtsalt ebaaus, et sa oled endalgi nii ülepea kasvanud ja õlgadele saavad varsti tuvid ritta istuma tulla..miks sa pole selline normaalne tore kodanik nagu sa enne olid...mina igatahes igatsen vana sind :) kui oma arengu tripilt tagasi jõuad viska kõne teeme õlled

August alla kraanijoas voolas lootus leida prints

Ma olen muutunud nii igavaks inimeseks.Tänu sellele haigusele ja tööle olen ma ainult kodus harjunud olema ,natuke väljas käima ja üldiselt üksi olema.Tunne on vahel kuidagi üksik.Tahaks jälle seda,kui sul on keegi selline sõber kes tõesti teeks su nimel ükskõik mida ja sina tema nimel,me käiksime igalpool koos,me teaks teineteist paremini,kui keegi kunagi meid teadnud on,teeks koos põnevaid asju ja lollitaks niisama,lihtsalt keegi kes mõistaks mind selgemalt ja mõtleks minuga samamoodi, see tõesti oleks sõprus-tõeline sõprus mitte üks nendest „ sa viskasid mul üle ja ma nüüd astun su elust lihtsalt sõnagi lausumatta välja ja jätan su kõikide nende küsimuste ja mälestustega headest aegadest mõtlema,et mis just fucking juhtus?” aga selline asi on ilmselgelt võimatu sest ma ei ole leidnud veel ühtki sellist inimest kes suudaks nimodi olla ilma armumatta.
See suvi ja üldse see 2013 aasta on olnud ütleme ausalt täielik pask.Muidugi on olnud ka neid ilusaid aegu ja üldse häid asju . Ausaltöeldes Peaks veel suve lõpuga midagi kiiresti peale hakkama enne,kui kool hakkab, sest hetkel pole mul enam mingeid kohustusi ehk tööd ja haigusega on ka ühelpool.
Mulle on viimasel ajal jäänud nii palju aega mõtlemiseks ja tänu sellele olen ma vist ära mõelnud enamus mõtted,mida ma pole kunagi varem mõelnud.See tunne on tegelikult üsna hea,kui sa hakkad aru saama mis tegelikult toimub ja kuidas oleks õige teha. Ilmselt saab minust nüüd tiibeti munk ja ma lähen kuskile palverännakule leidma oma sisemist „mina”. Ohjah , samas võiks kool juba alata siis saaks ühikasse ja elu muutuks jälle palju põnevamaks.Tekiks jälle palju uusi ja huvitavaid asju ja tegemisi.

 

 

 Tulin tegelikult ainult kööki vett võtma, aga... Kraanikausile nõjatudes sain ma äkitselt NII selgelt aru, et meie ajad on möödas. MEIE ajad. Need, mille me veetsime just sellistel poolsoojadel, poolpimedatel öödel lobisedes. Ajad, mil me pidevalt ninapidi koos olime ja kuidagi teisiti ei kujutanud maailma ettegi. Enam ei ole meie vahel seda konkurentsitut lähedust ja soojust. Sa oled mulle kadunud. Ja mina sulle samuti. Kuigi ma sooviksin nii väga, et asjad oleksid teisiti. 
Ma igatsen sind. Igatsen nii väga, et hing nutab sees. Igasugused väikesed asjad toovad su taas minu pähe: kõik need hetked, mida ma tahaksin sinuga jagada, sest sa oskaksid neid hinnata; kõik need vaiksed-vaiksed ja pimedad ööd, mil ma olen harjunud sulle helistama. Sa olid mu parim sõber. Mingil ajavahemikul olid sa mu kõige-kõigem. 
Tegelikult oled praegugi. Ma lihtsalt ei oska kuidagi meie vahelist distantsi ületada. Ma ei oska sulle enam läheneda. Ja kõige hullem on see, et ma kardan, et mu üritused jääksid asjatuteks. Liiga palju aega on möödunud. Liiga palju vett on merre voolanud. 
Ma tahaksin lihtsalt MEIE aegu veel korraks tagasi. Et ma saaksin hüvasti jätta. Et ma saaksin rohkem hinnata, rohkem tähele panna. Ja ometi olid sa mul sel ajal veel täiesti olemas. 
Mina jään alati su parimaks sõbraks. Lihtsalt, et sa teaksid. Ma jään alati sind igatsema